Vihm teeb vahe vahele

Vee maailm lükkas laiali pinged ja kustutas tulekahju mu hinges. Tuul ei lasknud uutel mõtetel põimuda väänlevaks sisisejaks mu ajukäärdudes. Olin küllastunud nägemast valguse ja varju heitlust. Otsisin lahendust, põhjust ja tähendust. Otsisin TEED. Vihm näitas, kus libastuda võib jalg muredal pinnasel. Vihm juhatas mind tagasi tule juurde, sest ma tahtsin saada soojaks ja kuivaks. Tahtsin jälle muutuda sisemiselt hellaks, otsivaks, mõistvaks. Ma olin haiget saanud, aga ma ei tahtnud oma valu teistele jagada. Vihm tegi vahe vahele, pühkides jaheda puudutusega valu mu tuliselt laubalt. Minu maailm sai tasakaalu tagasi.