Puudutus

On mõtlemise aeg. Kell seisma jääb Ja valu kaob. Pilk uitab tumenevas õhtus. Taas paigad, mida nähtud juba kord, Kus oldud, millest mälestusi õhkub. Teeb talvevaikus kauniks iga künka Ja igast majast haldja kodu saab. Kõik puud on tantsu ootel neiud - peiud Ja imelist kristalli särab maas. On oja nagu pitsist bareljeef Ja lossini viib iga talutee. Kõik ootab midagi, On pruudirüüs Õrnvalges vaikuses. Võib aimata, et pingul koore all On pulbitsemist tunnetamas mahlad - Oh, varsti saab neist sädelev kaskaad! Kaob vaikus pakitsev Ja kostma hakkab Üksainus lõppematu serenaad. Üks harras puudutus, Üks hele paitav kiir Kuldvõtmekeseks saab, Mis avab uksed. Ja siis on õites ümberringi aas Ning valjult kajab Iga viimne tukse. Vaid valmis ole - Elu algab taas Ja neitsid pühitsevad pulmaööd. Maailm ei ole kole - rõõmusta! Nüüd julgelt igas mõttes kaasa löö!