Me oleme tulnud ja olnud

Me oleme tulnud ja olnud ja läheme taas ning justnagu mälestus olnust me jäljed on maas. Need jäljed on sõnas ja pildis ja asjade sees. Need jäljed on õhus ja mullas, kus kulges me tee. Need jäljed on lõhnas ja värvis ja helides kumiseb neid. Nii astume külg külje kõrval aja lõpmatuil teil. Igas jäljes on sõnum ja mõte - kui oskad,siis loe. Iga väiksemgi viibe on võte, mis muudab ja loeb. Üks helbeke lund on nii hurmav, kui täiuslik maal, kuid vaevalt,et keegi nii mõtleb, kui algab orkaan. Üks helbeke libiseb tasa, kui igatsev viis, kuid kohutav purustaja on lumelaviin. Ent kuidas see tekib? Vist nii, nagu katkeb viiulikeel. Kõik kaunis saab otsa nii äkki. Me oleme teel. Me läheme aegadest läbi. Eesolijad vaatavad taha ja märkavad meid. Taganttulijad jätavad maha üha uusi ja uusi teid. Me läheme kõiksusest läbi.