Oh sina õiterüüs õunapuu
Oh sina õiterüüs õunapuu!
Oled kui haldjas mu õuel, kes muu!
Hoiad mu lapsi ja hoiad mind ennast,
Hoiad mu kallist kui nooremat vennast.
Kui sinu okstele vahel teen valu,
Kindlalt ja kurtmata sedagi talud,
Vesivõsusid taga ei nuta,
Valgust ja soojust vaid püüdma ruttad.
Kuni su juured on kobedas mullas,
Sügisel näitad end viljakullas.
Nõnda ju aeg minu tiibugi kärbib.
Küllap sest valust mul sünnivad värsid.