Mu laulud võibolla ei kaiku
Mu laulud võibolla ei kaiku
Selle maailma märulist läbi -
Liig palju neis valusat vaikust,
Liig palju neis tumma häbi.
Ja viskleb seal maailmavalus
Üks äravaevatud hing,
Kel ahelad kätes ning jalus
Ja kaelas ähvardab ling.
Nii mustad on vahel mõtted
Kui sügisel küntud maa,
Et iga kahtluseiva
sealt kasvujõudu saab.
Me maailmas üks on päike
Me maailmas üks on ruum
Ma olen lõpmata väike,
Kuid isegi minul on tuum.
Ja kes selle tuuma kord lõhub,
See rahu enam ei saa,
Sest miljonikordselt siis rõhub
Mu masendus kogu maad.