Ma kõnelen sinuga
Ma kõnelen sinuga
vaikuse valusas keeles,
siis, kui sa veel ei kuule,
siis, kui sa veel ei tea,
et sa rääkida tahad.
Ma kõnelen sinuga
üksindushetkede keeles,
siis, kui sul veel on meeles
murdmata mured.
Minu juurde sa tuled
siis, kui teised on läinud;
siis, kui sa oled näinud
maailma petlikku sära.
Hulkade hullutav kära
kaigub su kõrvus kui needus.
Otsides leebust
lahtiste haavade raviks,
otsid mind üles.
Tulen su juurde,
kui teised enam ei tule,
kui on kustunud tuled.
Olen su mõte.