Linnuke

Linnuke, ära peksa end vastu akent! Petlik on maailm seal klaaside taga. Tuli ei ole ju päike ja sina ei ole vaba. Piiratud ruumis jääb nõrgaks nii lihas kui närv. Linnuke, ära peksa end vastu akent! Kuskil on õõs, kus mööda võid saata öö. Hommikul vabana jälle saad rändama minna. Oksale istudes laulugi lahti lööd. Linnuke, linnuke, elu on võitlus ja valu. Võidab vaid see, kellel tugevaks osutub tarm. Sellele krooniks saab vabana elatud elu, sellele kingib end kõikelunastav arm.