Lootus

Lea Tabur

Kui midagi enam ei ole, siis lootus ometi jääb nagu õnnistus õnnetule, nagu aegasid ühendav hääl. Kui teed enam kuskil ei leia, siis mõte kui suruks prao läbi tumeda tünkliku seina, lipsab välja ja kaob. Tuleb tagasi linnutiivul, nokas rohetav õlipuuraag ja sa taas koged õnneviivu - kuskil lainetes ootab sind saar.