Läkitus

Ma ei tahtnud mõelda olevast, tulevast. Tahtsin vaid leida suhet minu ja maailma vahel. Tahtsin vaid tunda rõõmu sellest, mis kaasa mind haaras, voolas mu üle ja ümber, uhkas mu hingest läbi. Ma ei pidanud tundma häbi sellest, et elan. Uhkena pidin ma tõusma, minema püstipäi kõdust ja kõlgastest läbi valguse poole. Tee on alati raske, kui ta on õige. Otsijale ka hetk on pikk. Leidja rõõmust jätkub niikauaks, kui kestab igavik. Ma ei tohtinud surra, teadmata elu mõtet. Samm-sammult liikudes leidsin, et surma ei olegi. On ainult lõputu valgus ja lõputu pimedus - nagu tuige või laine või pulss. Nii jäin ma igaveseks.