Võib-olla

Võib-olla ma tõesti oleksin pidanud pühkima rohkem tolmu, viksima kingi ja hõbedat klantsima lööma. Võibolla tõesti ma oleksin pidanud koguma kulda ja karda, rändama ringi ja head ning paremat sööma. Võib-olla tõesti. Küllap siis oleksin sobinud siinsesse kampa, püganud muru ja klatshinud naabrite elu. Aga mul polnud ju aega. Mina valisin ELU - lapselapid ja titepudrud, linnunokatäis und. See polnud üldsegi sund! See oli rõõm, oli lootus ja rahu, mis hinge iganes mahub. Tolmukübe las lennata tuules. Lapselalin jääb kestma luules.