Tähesajus

Sel ööl, kui varises tähti, ma kevade tuppa tõin. Lõin uksed ja aknad lahti ning januselt värskust jõin. Sel ööl, kui varises tähti, ma tiivadki endale sain - tähetolmust ja õrnast õhust mõtte nõtkusel vormitud vaid... Siis lendasin aknast välja - ööliblikas sinises öös - ja otsisin endale koha täheparvede heledas vöös.