Paljulapseline

Lea Tabur

Sõimusõnana asusin teele, kandes kirkaimat sõnumit rinnas. Sõimusõnana hästi jäin meelde selles kurjusest koitanud ilmas. Prügihunnikuks peetuna seisin keset kõrkust kui kehastund häbi, kuni parema põlvkonna juured minu reostusest kasvasid läbi. Siis vast aeg oma labida keeras minu laagerdund huumuse sisse ja mind jagas kui parimat väetist uute taimede kasvamisse.