Olen varas ja varastan hetki
Olen varas ja varastan hetki
Teiste kõrvalt enese jaoks.
Päeva valgus ja sära on petlik,
Tunded seisavad nukraina paos.
Varahommik ja hiline õhtu
Lahkelt lubavad paotada ust,
Et saaks januselt ahmida õhku
Üksihetkede varamust.
Sellest piisab, et tappa õudu,
Olla pisutki kukkujal toeks,
Viimse piisani jagada sõnajõudu,
Et ses elus veel miski ka loeks.
Olen varas ja varastan hetki
Eluallikalt enese jaoks,
Et mu teekond ei oleks nii ekslik,
Tunded mõistuse varju ei kaoks.