Õdak
Õdak tulli kui kavval poiske
müüdä oruperve üles,
puhusi mulle kuklade
oma lämmit hengeõhku,
lakse udutse kiilege
mu seeremarju
ja tek'se pruntsisaba
läbilikess.
Aga ma joosi iks
viil sinnäpuule,
kos päiva kolm kõllast karva
puie vahelt silmä naksive.
Nii ma õhassi ja hoidsi
ja igätsesi,
kuni üü tulli
ja võtse mu kaissu.