Naiselikult

Sellel sügisel tahan ma olla sinu juures, mu armas. Korjata kukkunud õunu, nautida magusaid ploome, niita kartulivagudelt varsi. Igal hommikul valgevarus lüpsta lehmad. Jätan maha need pöörased päevad bussiootamise ja närvide mänguga, hüsteerilise tormamisega ei-tea-kuhu. See, mida otsinud olen, on ju siinsamas - sina, lapsed ja kodu. Mida enamat vajan ma veel?! Need liblikad, kes tule peale lendavad, saavad hukka.