Mu unedesse ..

Lea Tabur

Mu unedesse lapsepõlvest saati üks vägev ratas tuli, alla veeres mäest. Küll jooksujalu pagesin ta käest, kuid sama uni mind nii kaua saatis. Ta's hiljem Ilmaratta ära tunda suutsin. See teadmine ta hoogu vähendas. Kuid mida minule see ratas tähendas? Ma arvan, ellusuhtumist see muutis. Siis ühel koidikul ma jahmatasin üles - mu Ilmaratas laiali läks koost. Ei enam jälgegi se'st hirmutavast hoost. Vaid hunnik kaikaid, paras hoida süles. See vabadus mind saadab siiamaani, justnagu oleksin nüüd iseenda jaoks. Jah, kui kõik hirmud nõndamoodi kaoks! Kui imeline võiks siis olla maailm!

2002


veebruar 2002