Mu hing saab toitu tunde tugevusest
Mu hing saab toitu tunde tugevusest
Ja mõtte valgus kirjutab need read.
Kõik minus mässab. Kuskilt sügavusest
Üks jõud mind sunnib tunnistama head.
On kahju igast hetkest, igast sekundistki,
Mis loojal loomata rutiini tõttu jääb.
On tarvis palju vaikust, palju valgust selleks,
Et kõrvu kostaks igaviku hääl.
End otsinud ma olen kaua, kaua
Ja põgenenud vastutuse eest.
Kuid sündides vist suhu sain ma rauad,
Mis aitavad mind hoida õigel teel.
Ma tajun sõna jõudu, mõtte jõudu tajun.
Mu relv on sõna, mõte minu kilp.
Oh, palun vaikust! Muidu uttu hajun.
Ma looma pean. Siis olen õnnelik.