Miks kostab mu kõrvu kusagilt

Miks kostab mu kõrvu kusagilt Allasurutud nuttu? Miks vaikus ei anna rahu, Miks mõtted ei leia end? Miks kuulma pean valju ja tõredat Vastakil juttu, Kui üksindust igatseb haprake mõttelend? Need hääled, mis igalt poolt Trügivad minu sisse, Ei lase mul iialgi leida mu tõotatud maad. See jäisus, mis ikka on tõkkeks mu minemisse, Ei lase mul tulla, kui tagasi tulla ma saaks. Jääb nukrus vaid üle - kurb, vihmane, tuuline nukrus, Mis sooja ei anna Ja kedagi rõõmsaks ei tee. On mälestus koldest, Kuid tuli vist ammugi kustus Ja keegi ei oota mind Sellel jahtunud leel.