Ma aina otsisin ..

Ma aina otsisin teed unistuste linna ja uskusin - kord saabub õige hetk. Kuid üksinda ei saanud sinna minna - mu otsinguist sai pikk ja raske retk. Vaid vilksamisi unedes ma nägin ta kauneid võlve, laiu tänavaid; ta torne, väljakuid ja kuldseid väravaid; ja rahvast laulmas, naermas, tantsimas. Kui tõstan täna Sinu valge loori, et vargsi õrnu huuli suudelda - tean - seisangi sel kallil väraval - need on Su silmad, õnnest säravad. Neis silmis näen veel ühte silmapaari kui peegeldumas vaikses allikas; ja sini-sinist taevast ümberringi; ja kuulen oma vere kohinat. Ürg-elujõud meid kannab üle mere, teeb lahti uksed, avab väravad. Nüüd oma linna loome meie ise ja oma rahva laulma, tantsima. Mis saab veel olla sellest imelisem - me kahekesi ELU väraval.