Kuristikust

Kuristikust ma kasvasin üles valguse poole ja vaimu poole. Alandusest end ajasin üles õigluse ja õnne poole. Norgus nukrusest virgusin üles tasakaalu ja tarkuse poole. Üksindusest end uskusin üles eheda eneseleidmise poole. Kõigist valudest võitlesin üles vabaduse poole. Hirmuhoogudest hindasin ennast üles armastuse poole. Arvates, et olen vaene, peitsingi end vaesusesse. Mõeldes, et olen nõrk, nõtkusin marimadalaks. Kartes kedagi kaotada, kogusin kartust kui kõige kallimat. Usuta uppusin uskmatusse. Lootuseta langesin lõputult. Keegi ei saanud mind aidata, sest ma ise ei aidanud ennast. Nüüd mul on, mida jagada - valgust ja vaimu ja õiglust ja õnne, tarkust ja tasakaalu. Seda kõike andis mulle ARMASTUS.