Kui ma enam

Kui mul enam ei ole kedagi kallistada, küllap ma siis olen vana. Mis paneks põksuma väsinud südame, särama silmad ja kepslema jalad? Kui mul enam ei ole kedagi usaldada, küllap ma siis olen väeti. Kust tuleks jõudu mu kuhtunud hingesse - vaevatud valust ja kuhjunud pingetest - kui mind nii üksinda jäeti? Kui ma enam ei taha kedagi rõõmustada, küllap ma siis olen otsas - kokku kuivanud tolmutombuks, mis vihinal keerleb veel tuules, millel puuduvad juured. Kui ma enam ei suuda kedagi armastada, siis pole mõtet siin olla. Siis pole valgust, siis pole pimedust, pole rõõmu, ei usaldust, pole lootust,ei kannatust, siis pole õnne, ei õnnetust, siis pole kirge, ei kirgastust, pole vaeva, ei vallatust, siis pole elu, siis pole valu, siis pole mitte midagi.