Hellusega ..

See meenutus on ammumöödund ajast: ...öö läbi olid kustutanud tuld, ja hommikul, veel nägu nõgine, tõid mulle kimbu kollaseid nartsisse. Mu elu esimesed naistepäevalilled... Nii naiseks polnud pidanud mind keegi; ei isegi vist nõnda tundnud end - sest ikka olin olnud lihtsalt plika - hea semu, sõber, vahel hingetugi... ...siis teada sain, et olla võin ma õnnest hingetugi... Ja oskamatult, hellitavalt, õrnalt said minult esimese põsemusi. Need kirkad lillehinged meenutavad ikka mu elus kullerdavat kollast liblikat - nii nõiduslikku, imetabast, ja uskumatult jäävalt elusat.