Emajõgi

Lea Tabur

Küll olid puhtad hinged Me esivanemail. Neil jätkus hardust austada Oma kõige pühamaid. Neil taret ehtis nõgi, Must oli lemmikvärv, Kuid neil oli EMAjõgi Ja puhas PÜHAjärv. Kas vanemate vara Me hoidnud hoolega? Kas Emajõgi jäänud On emaks meile ka? Kas leidnud meie lapsed Tee koju tagasi? Kas vennatapu vaenust Me puhtad alati? Oh vasta, eesti naine, Oh vasta, eesti mees, Kas suudad ausaks jääda veel, Kui selg on vermedes? Vaikselt, vaikselt voolab jõgi, Laisalt lained loksuvad. Laial luhal pajupõõsad Tasa kaasa kiiguvad. Angervaksad õilmitsevad, Pillerkaari puju peab Üksi seisab kõver uibu Vana talukoha peal. Oh vasta, eesti naine, Oh vasta, eesti mees, Kas võtad kätte vikati Ja niidu korda teed? Vaikselt, vaikselt voolab jõgi, Laisalt lained loksuvad. Kena männimetsa alla Pohlamarjad kutsuvad. Astud mööda rattarööpaid Nõmmekuival taluteel. Liiga järsku tee saab otsa, Seitsmelt realt on traadid ees. Okastraadid, kaistekraavid, Võrgud, pingestatud liin. Kui mitme aastakümne taha Veel sõda kestab? Praegu, siin! Oh, vasta, eesti naine, Oh vasta, eesti mees, Kas oskad minna edasi, Kui tee on püsti ees? Emajõgi, siin su lapsed Palju mänge mänginud. Siin on varbaid ära löödud, Naerdud on ja nutetud. Alla ahervaremete, Pealta põlend palkide. Kus on nüüd need noored mehed, Kenad nõtked näitsikud? Kus on kodu rajajad, Kiigevõlli keerutajad? Oh, vasta, eesti naine, Noor tugev eesti mees, Kas suudad välja astuda Sa oma lipu eest Või seisad hirmu, häbiga Ta söestund varda ees?