Eluvesi

Lea Tabur

See allikas, mis voolab sinu hingest, On sädelevaid pärleid täis. Ta vette päike heidab kuldseid ringe Ja tulvil on ta igatsusi häid. Need pärlid, mida südames sa kannad. Kui allikad on kõigi jaoks. Kui eluvett neist palujale annad, Siis söönuks näljane ja haige terveks saab. Las voolab eluvesi, Sa iial ära väsi Vaid kingi möödujale veel üks sööm. Las voolab eluvesi, Sa hinda ära küsi, Sul hinge jäägu sellest ainult rõõm. Kui ükskord kustub sädemete sära Ja värisevad raagus puud, Su eluvesi sindki kannab ära Kui hellitades, pärituult. Siis unub raske kaotus, unub valu Ja kerge tundub kõige pikem tee. Võib-olla kord sa teistelt abi palud, Kuid praegu oled ise looja veel. On selge eluvesi Ja voolab tasakesi, Ei seda rikkuda või raevulõõm. Sa pettust ära talu Ja almust ära palu Vaid kingi möödujale veel üks sõõm. Las voolab eluvesi Sa hinda ära küsi, Sul jäägu hinge sellest ainult rõõm, Puhas rõõm.