Anna andeks
Nii palju on lahtisi otsi,
Nii palju on tühja tuult,
Et tunnen - ma juba närtsin,
Jõudmata teha suurt.
Kõik teed aina jooksevad liiva,
Kõik rajad on risu täis.
Oh, paljudel elu läks kiiva,
Mõnel hoopiski pooleli jäi.
Anna andeks, mu vaene Eesti,
Anna andeks, mu kodumuld,
Et mu valust ei tõuse leeki
Ja sõnad ei turguta tuld.
Vanad vettinud rondid ei sütti,
Taeva poole vaid tõuseb tahm.
Kuid - ehk siiski, kui ühestükkis
Tuld saaks kogu see kopitav pahn.