Aja(stu) taju

Lea Tabur

Ahastus ahistab hinge, Vaikus on veidralt valus. Veres on tarretav pinge, Midagi kammitseb jalus. Miski on kildudeks saamas, Keegi on näoli maas. Kusagil ootavad haavad - Kes need küll endale saab? Jooksevad kokku kõik niidid. Kes neid siin tõmbab, ei tea. Ees on vaid välkuvad piigid. Kuidas ma vastu pean? Kuidas ma oskan olla Nimetu, näotu, üks loll, Keda ei maksa karta, Keda ei arvesta toll. Kuidas ma suudan olla Söömata, joomata, kurt? Kas visata rongi alla Või olla libahunt?