Ääremaa

Nagu popsi hurtsik talumaade servas, Nagu võssakasvand põlluveer - See on ääremaa. Nagu puhtaks pestud aknaklaasi servad, Nagu unustatud külavahetee - See on ääremaa. Uus vaid igerlikult sinnakanti jõuab, Vana võimutseb ja vägitükke teeb. Iga elusamm sult hingehinda nõuab, Ohus isegi su emakeel. Elu siingi omad ohvrid nõuab, Ikka rängad on nad kandjale. Kõrvuti on halb ja hea Tihedamast tihedamalt Segiläbi supis sees. Ja siis .. tuleb kuskilt kaugelt Kultiveeritud, Vääristatud, Haritud ja väetatud kandidaadikraad Ning hõiskab - Oh kui ilus, Kui liigirikas, Kui etnograafiline - ning kutsub kähku maaparanduse buldooseri - lagedaks!